Ilero mentogramm „varjus käijale“ ja „varjus olijale“ ’II’
Eltureli linnast Elturgardis 1494 aastal, „juba või võib olla juba“
õndsa Thauvius Kreek, Thormi preestri, valitsemise all.
Oleme kohaliku mahajäetud templi maalausel korrusel.
Ilero viibib sündmuste alguses ja esmased vähemalt kolm tegevusringi on juba toimunud. Igal juhul kostab relvade kõlkse, oigeid ja muud lähivõitlusele omaseid tegevusi ja kaasnevat. Esmalt selgub, et nii päkad kui haldjad osutuvad inimesteks ja tõenäoliselt päkad on kas antud tegevuses välise ringi ehk tegevusse kaasahaaratud inimesed kohalik mikrokriminalitte ja kolm haldjaks peetut kasutasid nö tegevuspolstriks.
—
Inimene, kes on altarile seotud, jookseb läbilõigatud käsivarrehaavadest verd. Tema paljale rinnale on joonistatud mingi sümbol ja selle ümber mingi tekst. Karafinito püüab sellest sotti saada.
Ilero püüab sooritada esimese vägivaldse teo ja kasutades pussi lööb st torkab mööda, ilmselt libises nahkturvisel.
Eideke on igal juhul edukam saab hakkam tõsiselt efektiivse ründega ja siis „divie sense” )kas Eideke -?. See kes on altaril- temast õhkub ebainimlikku kurjust täpsemalt ebaloomulikku st undead’ilikku.
Dakaryn laseb ammug toa kaugemasse lõunapoolse seina ääres samuti ambu käeshoidva kaasajooksiku pihta. Ei taba, tahab astuda ja seab sellega ennast löögi alla ja saab pihta, vajub põrandale.
—
Täpsemat infot ohvrikivil st altaril olija kohta. Joonistatud on Tormi sümbol.Karafinito loeb tekstist Disbaateri devili kohalekutse kanali loomise kutse. Karafinito ei lase tal ennast ohverdada, stabiliseerib
tal olukorra.
Siseneb tegevusse haldjake Jamiiri skimitariga, huvitav kas seda võiks kasaka saabliks „šaška” kutsuda.
Ilero püüab sooritada tõiseid tegelasi toetavaid tegevusi ja sorgata ja susata pussiga, seekord edukamalt (4 dam)
Ilero saab kätte oma surmaeelse kogemuse.
Seina ääres olnud vastane viskab kerge ammu maha ja palub armu.
—
Karafinito lõplikult toob eneseohverdaja surmaäärsest seisundist välja.
Jamiiri korjab maast ülesse mahavisatud ammu ja kontrollib nö allaandja olukorda.
Eideke Ketrab stabiliseerib Dakarini olukorra )lay of hand) ja Karafinito Ilerot
Eideke asub üle kuulama seina ääres Jamiiri poolt valvatavat. Tema nimi on Salros, inimene ja Elturelist. Leiame siit osalt pealtluulatava abile 2 või kolm kast sepalt phta pandud relvadega.
Vähemalt Salrose arvates on „maailma lõpp toimumas”. Maskides olevad tüübid olevat iirinud divineerinud linnaga juhtunut. Altaril oli „Ozgan” ja teine nö siseringi tegelastest oli „Lumus”.
Lumuse keha juures avastame hõbeketi ja Ozganilt natuke raha. Leiame
3 ambu, 5 saablit ja nahkturvised. Ozganil ravitakse kiusteks haavad kinni, soiub: ”päästke mind siit
maailmast, ma olen prohvet, pean siit päästetud saama!”.
Ruumi ülevaatamisel muid kui sepalt varastatud asju pole. Prohvet olevat ennast ohverdanud vabatahtlikult. Suurimat jõugu pealikku siin pole. Tema nimi on Lumino, elab st on ilmselt linnas.
Küsimus relvade kasutamise osas: agul, tänav, elu. Tassime toimetame asjad ja laibad ülesse ja laeme vankrisse. Üleval olev kahepoolne uks on Salrose teada lõks, et seda avades laekus alla teave, et ülal on keegi.
Eideke siiski avab selle ja … laest ukse juures hakkavad varisema kivid ja Eideke tervis halveneb 5hp võrra. Ukse taga on tõesti kaljusein.
Eideke saab varingu alt välja ja ravib end 4hp võrra. Ja ta on üsna kuri. Esmalt täpsemalt teiseks virutab lapiti mõõgaga Salrosele.
Salros: „kas see on tänu õpetamise ja hoiatamise eest?”
Eideke: „see oli ka õpetuseks!”
Viime vankril kraami ja surnukehad Dara juurde, karavani kogumisele.
Dara lubab tegeleda matmisega ja soovityab veskist ja kõrtsust läbikäia.
Meile saab ülesandeks vangid kinni siduda. Ja seejärel puhkame-korrastame endid (ja paneme isiksuse arengu andmed sinna kuhu vaja suures kõiksuse võrgus).
—
Pärast lühikest arutelu lähme veskisse, sest kõrts võib „liiga raskeks kiusatuseks kujuneda”. Veskiteel tulevad meile vastu veskiomani kääbiku emand Ippon ja assistent Bally kompsud õlal. Nemad olevat karavani poole teel ja nad on loomulikult õnnelikud meie hobuse ja vankri üle, mis tõsi küll ongi veski
vara. Ippon on vägagi rõõmus ja tuleb looomulikult kaasa oma muu olulise vara vankri laadima ja karavani juurde topimetama.
Vesiveski juures Ippon enne oma töö alustamist räägib lähedal mäenõlval elavat poeet, kes pole nagu päris sellest maailmast, kelle võiks ka koos karavaniga nüüdseks linnata st Elturelita jäänud kohas eemale ohutumasse kohta toimetada.
Tegelikult on meie bänd lausa rõõmus et ei pea jahukotte tassima ja külgeme rõõmsalt, kergel sammul, mäkke põhjapoole poeedile järgi.
Poeedi elamu heas korras „mägihütt” ja poeet BilliamStraadwall istub
maja ees ja loeb midagi või vähemalt teeb sellise näo.
Tervitame vastastikku.
Billiam: teie soov?
Meie: Tulime teid ära viima.
Tema: ei tule! Mul on asjad pooleli.
Dakoryn ja Eideke hakkavad teda ära rääkima, nö mõjutamisega. Räägivad ära.
Billiam: ja jaa loomulikult tulen kaasa, sest kõik TEIE teod on vaja kirja panna, avada uks seikkluste maailma, mul on vaja
TINTI,
PABERIT
ja SULGI.
Just nimelt suure tähtedega, sest teie teod ei saa olla kirjapandud lihtsalt niisama lihtsate asjadega.
Tinti saavat teha mingi just mittetavalise tamme parasiittõrudest ja Jacaranda marju läheduses olevast puisniiult släsh metsast. Pärgamendi võiks saada kusagil läheduse elavalt targalt Tilly ja vähemalt kolm sulge, pegasuse sulge, suhteliselt lähedal oleva jõekese koolekohalt kus need tiibhobused vahetevahel käivat.
Tema: kohe, kohe tulen st tuleks, kui te mulle sellise elutähtsa kraami annaksite tagakiste muidu pole tagasihoidliku isiku kaasatulek vääriliselt tagatud.
Ilero teeb hinnangu: see tüüp on mingi ektsentrik. Lisaks selle Ilero pobiseb hästi vaikselt nuinarkoosist, kinnisidumisest ja kaasavedamisest. Põhjus on selles, et Ilero ei ole kursis avaliku suhtluse organiseerimisega.
Ausalt öeldes lõpeb II lugu siin, sest otsust kuidas edasi veel ei ole.